Contionary:riik

Cleepoyish

Etymology 1

From Old Cleepoyish riik(i), from Proto-Lesionic *rīkij, from Proto-Germanic *rīkiją.

Pronunciation

• (Standard Cleepoyish) IPA: /rɛɪ̯ʃ/
• (Old Cleepoyish) IPA: /ˈrɪi̯ʃ(i)/

Noun

riik n (dative riikiz)

1. realm, country, state, authority…

Inflection

Declension of riik (z-stem, weak-substem)

	Singular	Plural
Nominative/Accusative	þot riik	þo riikiz
Dative	þii riikiz	þoiz riikiz

Related Terms

• küningriik
• riik
• riix
• -riik
• -rik

Etymology 2

From Old Cleepoyish riik, from Proto-Lesionic *rīkij, from Proto-Germanic *rīkijaz.

Adjective

riik n (comparative riikiz or riikjiz, superlative riikist or riikjist)

1. noble, royal

Inflection

Positive declension of riik

		Singular			Plural
		Masculine	Feminine	Neuter	Masculine	Feminine	Neuter
Predicative		hiz ist riik	hjo ist riik	hit ist riik	þoi izyn riik	þooz izyn riik	þo izyn riik
Strong	Nominative/Accusative	riik			riikooz
	Dative	riikåm	riikån	riikyz	riikoim
Weak	Nominative	þo riik	þo riik	þot riik	þoi riikån	þooz riikån	þo riikån
	Accusative	þo riikån	þo riikån	þot riikån	þoz riikåm		þo riikåm
	Dative	þii riikån			þoiz riikåm

Valian

Etymology

Probably of Germanic origin, cf. Swedish rike.

Pronunciation

(Standard Valian) IPA: /ri:k/

Noun

riik

1. a domain, a kingdom

   example usage of riik here

   italicised translation here.

Synonyms

• Valian: tule